Lihavõtted vihmametsas/Easter at the rainforest

Papagoid, miski iidne lind, tuukanid, kormoranid ja muud linnud. Tarantlid ning teised vähem või rohkem mürgised ämblikud. Töösipelgad, hiigelsipelgad ja kirurgsipelgad. Madu ja anakonda, ahvipärdikud ja kilpkonnad ja loomulikult piraajad ning kõik muud satikad ja elukad. Kõiki neid nägime nelja päeva jooksul, mil me lihavõtete eest Cuyabeno lodge’i põgenesime. Quitost 9 tundi bussiga ning seejärel 10 minutit paadiga, pisikesed majakesed, mõnus seltskond ja imeline ümbruskond!

Neli päeva täis päikest ja seiklusi... Juba majakesse sisenedes ootas meid ees tarantel, kes end ühele seinale oli sättinud. Olgu mainitud, et majal olid üksnes üksikud seinad, ukse asemel oli madal aed ning aknad puudusid. Nõnda niiskes ja soojas kliimas ei ole uksi ja aknaid lihtsalt vaja, kõik looduse hääled on majja seega kuulda ja tähed paisavad igasse toa nurka.

Esimesel päeval seiklesime mööda metsa, esimest korda pärast hommikusööki ning hiljem juba pimedas taskulampidega. Nägime kõiksugu satikaid ja muid elukaid, ka ahve, kes hommikuse söömise just lõpetanud ja puhkama asunud. Öösel kuulsime vaid hääli ja nägime ohtralt ämblikke, tirtse ja muid satikaid.

Terve teise päeva veetsime jõel kala püüdes, proovisime neljas kohas, ent vesi oli vihma võttu liiga kõrge ja vool kiire, seega kala me sel korral ei saanud. Vahva oli sellegipoolest.

Kolmandal päeval võtsime ette kõige pikema väljasõidu. Kõigepealt sõitsime kaks tundi allavoolu laguunini, kus nägime kilpkonni ja iidseid linde, käisime ujumas ja seejärel edasi juba traditsioonilisse kohaliku hõimu külla. Küla oli üllatavalt suur ja väidetavalt oli see üksnes üks osa sellest, teises osas on ka näiteks kool. Selles osas kus meie käisime oli üsna mitu maja ja eemal aed kus nad igasugu toiduaineid kasvatasid: banaane, jukasid, kakaod ja muud vajalikku. Külas lippasid ringi koerad, kanad ja anv nimega Nacho. Nacho on üks hellik, kes pidevalt kellegi kaelas tahab rippuda või kukil olles ühest küla otsast teise rändab J Korjasime kambakesti jukasid (juuri) ja suundusime kööki, et sellest leiba valmistada. Kohalikud vanavanemad, kellest üks oli 98 ja teine 99 (seejuures täie tervise juures) näitasid traditsioonilisi meetodeid kasutades, kuidas jukast leib valmib. Kõigepealt tuli juka koorida, seejärel riivida, edasi kuivaks pressida, läbi sõela sõeluda ning pannil pannkoogiks vajutada. Leib valmis ühegi teise komponendita, üllataval kombel hakkas puru kokku ja küpsetatud banaanidega maitses hea.

Kuna taevas oli päikseloojangus imelist tooni, otsustasime korra veel tagasi laguunile sõita, et seda ka järve peegelduses näha. Tagasi sõitsime 2 tundi kottpimedas, üksnes taskulamp teed näitamas. Au ja kuulsus meie giididele, kes meid elusalt tagasi lodge’i sõidutasid! Millelegi me õnneks otsa ei sõitnud, üksnes vesi kippus suure raskuse tõttu paati tungima. Tagasi jõudes sõime taaskord küünlavalguses õhtust ja vestlesime varaste hommikutundideni, et siis mõned tunnid magada ja hommikul uuesti kalale minna.

Kell viis olime juba maast lahti ja valmis piraajasid püüdma, õnne polnud aga ka sel korral...  Pärast hommikusööki seiklesime soos. Mõned meist ronisid puu otsa pärast mida me läbi muda sumpasime, sidruni lõhnalisi sipelgaid hea õnne tarbeks mööda käsi laiali hõõrusime, mingeid hapusid lehti närisime, roti suurust rohutirtsu ja kirurg sipelgaid nägime. Viimaseid kutsutakse nõnda seetõttu, et haagivad ülimalt tugevalt naha külge ja õmblevad haavu kinni.

Üleni mudastena tagasi jõudes hüppasime riietega vette, pärast mida sõitsime 300 meetrit paadiga ülesvoolu ja ulpisime päästevestidega tagasi majutuspaika. J

Pärastlõunal otsustasime korra veel kalale minna, kuna vesi oli ootamatult alanenud. Sel korral lõpuks ka näkkas, ehkki kalad olid liiga väiksed ja pidime nad vette tagasi viskama. Rituaal sipelgatega ilmselgelt mõjus J Lisaks nägime ka anakondat (umbes meetri kaugusel meist), keda väga sageli seal just ei näe. Lõppkokkuvõttes oli edukas ja meeldejääv reis! Aga las pildid räägivad enda eest.

Koju jõudsin kell 7.30 hommikul, pesin end puhtaks (vihmametsas tuli kraanist üksnes jõevett), sõin kõhu täis ja siis juba tööle. Uus töönädal on taaskord alanud, aeg möödub nii kiiresti...

L.

Cuyabeno lodge

Tarantel meie majakeses/Tarantula in our house

Liaanid/Lianas

Majakesed/The houses

Lebola/Relaxing area

Puu keset jõge/A tree in the middle of the river

Jõgi, vesi oli just sellist värvi/The river, water was brown

2 tunnise reisi algus/The beginning of our 2 hour trip

Lind/A bird

Rähn/Woodpecker

Laguun/The lagoon

Pärismaalaste külla jõudmas/Arriving at the indigenous village

Küla/The village

Nacho giidi seljas läbi istanduse minemas/Nacho and the guide walking through the plantation

Jukat pesemas/Washing the yucca

Riivitud juka tuli kuivaks väänata, vedelikust tehakse suppi/Crated yucca had to be squeezed to remove the liquid, which is used for making soup

Juka leiva küpsetamine/Baking yucca bread

Päikseloojang laguunil/Sunset over the lagoon

Soo-üleni mudas/Swamp-trying to get through the mud

Anakonda/Anaconda

Viimasel päeval oli jõgi peaaegu 2 meetrit madalam/The water was almost 2 meters lower in the last day

Parrots, some ancient bird, toucans, cormorans and other birds. Tarantulas and other more or less poisonous spiders. Working ants, giant ants and surgery ants. Snake and anaconda, monkeys and turtles and of course piranhas and all the other bugs and creatures. We saw all of these during the four days we spent at Cuyabeno lodge over Easter. First 9 hours by bus and then 10 minutes by boat, small houses, great company and amazing surroundings!

Four days full of sun and adventures... There was a tarantula already waiting for us as we entered our house, it just sat there and waited for us to scream. Also, the house had only a few walls, there was a fence instead of a door and no windows. They are just not needed in such a humid and warm climate, all the sounds of the nature and the stars could therefore be heard and seen from the house.

First day was filled with walks around the forest, firstly after breakfast and then at night with flash lights. We saw all kinds of bugs and spiders, also monkeys who had just finished eating and were resting. We only heard lots of sounds and saw spiders, grasshoppers and other bugs at night.

We spent the whole of Friday fishing on the river, we tried in four places, but had no luck because the water was too high due to the heavy rain the week before and the stream was also too fast. It was nevertheless great fun!

The longest trip was planned for our third day. We had to first drive down the river for 2 hours to reach the lagoon. We saw some turtles and ancient birds, went for a swim and then continued the trip to a tribal village. The village was a lot bigger than I thought it would be and apparantly it had a second part a bit further down the stream where there was a school. The part of the village we saw had quite a few houses and a garden where they grew all kinds of plants: plantains, yucca, cacoa and everything else needed. There were dogs and chickens running around and they had a monkey called Nacho. Nacho had to be in the middle of the attention at all time and he enjoyed driving around the village whilst sitting on somebody JWe picked some yucca roots and went to the kitchen to prepare yucca bread. The local grandparents, one of whom was 98 and the other 99 (completely heatlhy) showed us how to make it using traditional methods. Yucca had to be peeled first, then crated, all the water had to be squeezed out, the rest sifted through a collander and then pressed into pancakes on a pan. The bread was thus made only of yucca, surprisingly the crumb stuck together and the it was delicious with fried bananas J

We then decided to go to the lagoon once more because the sun was about to set and the sky looked really nice. After that we drove back for 2 hours, but this time in complete darkness. There was only a flash light showing the way and it was surprisingly enough for the guides to take us back up the curvy river. Incredible! We had dinner at candle light like every evening and spoke until the early hours after which we slept a few hours and woke up at 5 to go fishing again J Sadly there was still no luck with the piranhas...

We had a trip to the swamp after breakfast where some of us climbed up a tree, after which we sloshed through some mud, took part of a ritual with ants who smelled like lemons (for good luck), tried some sour leaves, saw a grass hopper as big as a rat and surgeon ants. They are called so because they hook extremely strongly to the skin and sew wounds.

We were all covered by mud when we got back and so decided to jump into the river with the clothes, after which we drove up the river for 300 meters and floated down with life vests. Lots of fun!

We decided to go fishing for the very last time in the afternoon since the water level was a lot lower than it had been for the first few days. We were lucky to do so because we finally cought some fish (even though they were so small that we had to let them go). The ritual with the ants obviously had an effect JWe also saw an anaconda about a meter away from us! Overall a very successful and memorable trip! But let the pictures talk for themselves.

I got home at 7.30 AM, had a shower (there was only river water coming from the tap at the rainforest), had breakfast and went to work. Yet a new week ahead, the time passes so fast...

L.