Meie kriimud ja ümbruskond/ Our kitties and the neighbourhood

Meil on 4 piiksuvat kassipoega, üks armsam, kui teine (just nagu mu kassil Eestis, kellel on nüüdseks juba mõned päevad 4 kassipoega)J Nad on umbes 5 nädalat vanad ja kahjuks juba mitmendat nädalat orvud... Nimelt sündisid nad umbes nädal enne minu saabumist ja neil oli üleni must ema, kelle nimi oli Kass. Just täpselt, Kass nagu kass eesti keeles J Nime pani talle üks eelmistest Eesti vabatahtlikest, Hannes, kes mõned aastad tagasi EVS’i raames samas majas elas. Mulle tegi algselt palju nalja, kui Ailin, Omari tütar, ning ta poolõde mööda maja ringi jooksid ja muudkui ’Kass, Kass’ hüüdsid. Kahjuks leidis meie tänava valvur Kassi ühel pärastlõunal, üleni verisena, tänavalt . Keegi ei tea mis juhtus, arvatavasti mõni koer ründas. Lapsed olid nii kurvad ja kiisud nutsid samuti mitu päeva ema taga. Meie muidugi toitsime neid kordamööda pipetiga. Süüa nad ju vaesekesed alguses ei osanud. Muidu on nad rõõmsad, kalpsavad mööda sisehoovi ringi ja ajavad üksteist taga. Nüüdseks juba nädal aega söövad ise ja oskavad trepistki üles-alla joosta J

Natuke ümbruskonnast ka... Elan Quito põhjaosas, ehkki mitte väga kaugel kesklinnast. Lennujaama on umbes 7 minutit jala minna ja lähim suurem pood asub lennujaamast üle tee. Meie tänav asub aia ning turvamehega turvatud alas ning väravast välja minnes, umbes 50m kaugusel, on pisike park ja kirik. Üldiselt on Quitos nii, et keskkklass ning kõrgem klass elavad põhjas, madalam klass lõunas. Seega on Quito põhjaosa ka oluliselt turvalisem, ehkki päris turvaline ei ole Quitos vist kuskil. Lähim ’bussipeatus’(peatuseid kui selliseid siin ei ole, tuleb lihtsalt käega vehkida ja loota, et buss peatubJ) asub samuti umbes 100 meetri kaugusel. Seega kõik oluline on käe-jala juures. Töötan umbes 6 km kaugusel, ent tööle minemiseks, koos läbi pargi jalutamisega, kulub umbes 40 minutit, kuna liiklus on siin üpris tihe. Minu tööst ja tegemistest aga juba järgmises postituses.

L.



Kass ja kassipojad/ Kass and her kittens



Kiisud/ the kittens



Söögiaeg. Kes hiljaks jääb, see ilma jääb! Kõik kassipojad vajavad vannitamist pärast söömist :)/ Dinnertime. The last ones get left nothing... All of the kittens need a bath after eating :)

Pisike tiiger/little tiger

Minu Ecuadori kodu/My Ecuadorian home

Minu tänav, maja on vasakult esimene. Pichincha vulkaan, pooleldi pilvedes, on tagaplaanil./My street, my house is the first one on the left. Pichincha volcano, the tip of the mountain in the clouds, is at the background.

Park maja lähedal, maja on tee lõpus, kirik paremal/The park near my house, my house is at the end of the path, Church is on the right

Kirik maja lähedal/The church near my house

We have 4 cute kittens (just like my cat in Estonia, who has had kittens for a few days now) J They are about 5 weeks old and unfortunately orphans for almost 3 weeks now... They were born about a week before I arrived to a cat who was called Kass, which means cat in Estonian. She was named by a previous EVS volunteer from Estonia, Hannes, who lived with the same host family a few years ago. I was quite amused to hear Ailine, Omars daughter, and her stepsister run around the house calling for Kass J Unfortunately, she was found by the security guy one day, lying on the street covered in blood. Nobody knows what happened, but Omar thinks a dog attacked her. The children were very sad, as were the kittens. We, of course, took turns on  feeding them with a pipette, because they didn’t know how to eat to begin with. Nevertheless, they are happy now, they run around the quad and chase each-other. They’ve been able to eat on their own and run up and down the stairs for about a week now J

Also a bit about my neighbourhood... I live in the northern part of Quito, although not too far from the center. It takes me about 7 minutes to walk to the airport and the supermarket is just across the street from the airport. Our street is behind a gate and is quarded by a security guy 24/7. There is a church and a small park just outside of the gate. Middle class and higher class usually live in the Northern part of Quito and lower class in the southern part, which is also why the North is a bit safer, although it’s not entirely safe anywhere in Quito. The closest ’bus stop’(there are no bus stops like in Europe, you just have to stand on the side of the road, wave with your hand and hope that the bus stops J) is only about 100 meters from my house, thus everything is relatively close. I work about 6km (4 miles) away from home, however, it takes me about 40 minutes to get there, together with crossing a park, since there is lots of traffic here in Quito. More about my work in the next post.

L.