Galápagos

      -          North Seymour

-          Santa Fe / (South) Plazas

-          Espñola (Punta Suarez / Gardner Bay)

-          Floreana (Punta Cormorant / Islote Champion / Post Office) Devil’s crown

-          Santa Cruz (Charles Darwin Station) / Tortuga Bay / playa de los Alemanes / Las Grietas / Puerto Ayora

-          Highlands (Los Gemelos / Wild turtles)

-          Tortuga Bay / Isabela (flamingo lagoon)

-          Sierra Negra / Volcan Chico / Las tintoreras

Minu üheksa päeva Galapagosel said alguse keset ööd kohvrit pakkides ning seejärel mõne tunni pärast lennujaama minnes. Nimelt olid meie kontorit külastamas tähtsad inimesed Inglismaalt, Saksamaalt, Ghanast ja Costa Ricalt, kellega me oma edu saladusi jagasime, pärast mida sõime Panecillo lähedal õhtust ja hiljem sõitsime hobustega mööda vanalinna. Otseloomulikult olin ma töö ja kõige muuga hõivatud olnud ja seega jäi pakkimine viimasele minutile...

Quitost õhku tõusmine oli omamoodi huvitav. Kui tavaliselt tõusevad lennukid õhku ja seejärel koguvad veel kümmekond minutit kõrgust, siis teel Galapagosele ei olnud Quito kõrguse tõttu vaja kõrgust koguda, nõnda avanes vaade Quito äärelinnale ja ümruskaudsetele mägedele, hiljem Guayaquil’i (Ecuadori suurim linn) luksuselamutele, kus me kauba peale laadimiseks ja inimeste maha laskmiseks vahemaandumise tegime. Toidu ja muude saadetiste hulgas tõsteti lennukile ka näiteks kastide viisi tibusid (peaaegu kõik tuleb Galapagosele transportida, kohalikud kasvatavad ja toodavad väheseid tooteid)... kusjuures eelnevalt oli keegi lennujaamas kukkedega lennule registreerunud J

Baltra saarele maandusime mööda ainsat maandumisrada, mida mööda me pärast ümber pööramist lennujaama hoonele lähemale sõitsime (just, lennujaamas on üksainus tee). Lennukist maha astudes tervitas meid mõnus soe tuuleiil ja avatud lennujaam, ei ühtki akent. Üldse olid Galapagosel osadel majadel akende asemel spetsiaalsed võrgud – aknaid pole lihtsalt vaja. J

Meile (lisaks minule olid Galapagasole reisimas kaks tüdrukut, kes keeleõppe programmi raames minu majas elasid) oli vastu tulnud laeva giid, kes meid laeva toimetas ning pärast viimaste inimeste saabumist alustasime reisiga. Laev oli võrdlemisi pisike, kõigest kümnele inimesele (pluss 5 meeskonnaliiget). Reisiseltskond koosnes lisaks minule ühest Šveitslasest, Taanlasest, Kanadalasest, õest-vennast Ameerika Ühendriikidest, vanemast paarist Austraaliast ning teisest paarist Tšehhist. Seltskond oli seega kirju, meeskond tore ning toit imehea!

Järgnevad 5 päeva külastasime erinevaid saari, peamiselt lõunapoolseid saari. Nägime blue footed boobies’id, kormorane, pelikane, flamingosid ja igasugu muid suuremaid ning väiksemaid linde. Üksildast George’i, delfiine, sisalikke ning loomulikult sadu iguaane, kes tuleb välja näevad üksnes mõnda värvi ning veedavad enamuse päevast kaktuse all kaktuse vilja kukkumist oodates. Snorgeldasime merikilpkonnade, merilõvide, kalade, raide ja haidega ning ujusime maailma ilusamates randades. Käisime laavakoopas ning saatsime Lõuna Ameerika vanimast postkontorist kirju. (Nimelt toimib postkast üksnes tänu teiste reisijate abile, sest postiteenust kui sellist ei ole. Inimesed, kes sinna paika satuvad heidavad pilgu kirjadele ning haaravad kaasa kirjad nende linna ja toimetavad need siis kohale.) Nägime imeilusaid päikseloojanguid ja päiksetõuse, kukkusime suurte lainete tõttu keset ööd voodist välja J ning nautisime päikest, tähti ja mere vaadet laeva katusel. Kõik oli lihtsalt super!

Järgnevad kaks päeva veetsin Santa Cruz’i nimelisel saarel, peamiselt pealinnas Puerto Ayoras. Puerto Ayora on otsast otsani turiste täis ja igal tänaval käib aktiivne ehitustöö. Inimesed on keskmisest jõukamad ent see-eest külalislahked. Puerto Ayora’st kolme kilomeetri kaugusel asub Tortuga Bay, mis on üks ilusamaid randu. Lisaks käisin kohas nimega las Grietas, mis on vulkaaniline ala kus kahe laava moodustise vahel on sügav ala, mis on täitunud veega (pool on merevesi, ülejäänud mage vihmavesi). Üks kohtadest, kus tasub kindlasti snorgeldada! Teisel päeval seiklesin mööda saare keskosa, kus on vulkaanilise tegevuse tõttu mitmeid kraatreid. Hiljem seiklesin mööda metsi, kus hiidkilpkonnad vabalt ringi tatsasid.

Viimased päevad veetsin suurimal (ning uusimal) saarel, Isabela, kus käisin 16 kilomeetrisel matkal mille jooksul nägime maailma suuruselt teise läbimööduga aktiivset vulkaanikraatrit Sierra Negra (läbimõõt kümme kilomeetrit) ning vulkaan Chico’t mis viimati purskar 2005ndal aastal ja seega on kogu maapind senini kaetud laava moodustiste ja tuhaga. Muljetavaldav!

Pärastlõunal sõitsime paadiga mööda rannikut, nägime ainsaid troopilisi pingviine maailmas, pisikesi iguaanibeebisid ning haikalu. Õhtul kõndisime mööda linna, mis meenutas rohkem küll küla. Puerto Ayora’st täiesti erinev, teed olid liivast, asustus oliliselt hõredam ning elutempo aeglasem.

Galapagose saared on üks uskumatult imeline paik maailmas! Saari võiks ka paradiisisaateks kutsuda, sest ilm on aastaringselt mõnusalt soe, vesi uskumatult sinine ning rannad maailma ühed ilusamad. Loomad ei pelga inimesi (vähemalt saartel, kus ei käi palju inimesi), merihülged roomavad päevitavate turistide külje alla sooja ning tiirutavad mänguhimus snorgeldajate ümber. Inimesed on ülimalt sõbralikud ja abivalmid ning road värskelt püütud kaladest maitsvad. Aga las pildid räägivad enda eest!

L.

Guayaquil

Meie laev 'New Flamingo'/Our boat 'New Flamingo'

Laavasisalik/Lava lizard

Blue footed boobie

Maaiguaan/Land iguana

Frigatebird

Päikseloojang laeva katuselt/Sunset from the boat roof

Iga saare lähedal oli teisigi laevu/There were a few more boats near each island we visited

Vapra merilõvide perega/With a brave sea lions family

Iguuan kaktuse vilja nautimas. Kõigepealt eemaldab astlad ning seejäärel neelab tervelt alla, kaks päeva jälle kõht täis :)/An iguana enjoying a cactus fruit. They follow the whole fruit and only need to eat one every two days

Lebola/Sea lions asleep

Lõunasöök, kõik läks tervenisti kõhtu/Lunch, no chewing needed :)

'Krevett'/'A shrimp'

'Kilud'/That's how they keep themselves warm

Albatross

Päiksetõus/Sunrise

Gardner Bay

Lõuna-Ameerika vanim postkontor/The oldest post office in South-America

Flamingod/Flamingos

Üksildane George (Viimane selle liigi esindaja)/Lonesome George (the last of its kind)

Charles Darwin Research Center

Mere iguaan Tortuga Bay's/Sea iguana at Tortuga Bay

Las Grietas

Metsik hiidkilpkonn/Wild giant turtle

Isabela

16 kilomeetrise matka algus/The beginning of the 16 kilometers long hike

Volcan Chico

Sierra Negra kraater, läbimõõt 10 kilomeetrit/The crater of Sierra Negra with a diameter of 10 kilometers

Iguaanibeebid/Iguana babies

Pingviinid/Penguins

Haid/White tip sharks

Snorgeldama :)/Off to snorkel :)

Baltra lennujaamas/At Baltra airport

My nine days on the Galapagos began with packing in the middle of the night and waking up a few hours later to go to the airport. Namely we had some important people from England, Germany, Ghana and Costa Rica visiting the office who whe shared the secrets of our success with, then had dinner at Panecillo and later enjoyed the views in the old town on horse carriages. Thus I had been rather busy and left packing for the last minute...

It was interesting to take off from Quito. Usually after taking off the plane still rises for around ten minutes, whereas it’s not needed when taking off from Quito as the city is up in the mountains. We had a great view on the suburbs and valleys around Quito, later on luxurious neighbourhoods in Guayaquil (the biggest city in Ecuador), where we also had a stopover. Among food and other packages they also put boxes of chicks on the plane (almost everything has to be transported to the Galapagos, the locals grow and produce only a few products)...somebody also checked in at the airport with roosters J

We landed on Baltra island along the only road for landing, after which we had to turn around to get closer to the airport building (yes, there was only one road). We were welcomed by a nice warm breeze and an opened airport building – no windows. A lot of houses on Galapagos had nets instead of windows, windows are just not needed J

We (I traveled with two language students who stayed at my house for a few weeks) were met by the guide who took us to the boat and we soon began the journey. The boat was relatively small, only for ten people (plus 5 crew members). Besides me there was a Swiss, a Dane, a Canadian, siblings from the US, an older couple from Australia and another couple from Czech Republic. Thus we had a great group with people from all over the World, the crew was nice and the food delicious!

We spent the next five days visiting various islands, mostly the southern ones. We saw blue footed boobies, cormorans, pelicans, flamingos and lots of other smaller and bigger birds. Lonesome George, dolphins, lizards and of course hundreds of iguanas, who turns out only see a few colours and spend most of the day under a cactus waiting for the cactus fruit to fall. We snorkelled with sea turtles, sea lions, fish, stingrays and sharks and swam in the most beautiful beaches in the World. We went to a lava cave and sent letters from the oldest post office in South America. (The post office oly works with the help of other travelers, because people go through the letters and take the ones that are to their town with them and later deliver them). We saw amazing sunsets and sunrises, fell out from beds in the middle of the night because of waves that were as high as the boat J and enjoyed the stars and the sea view on the deck. Everyhting was just perfect!

I spent the next couple of days on Santa Cruz, mostly in the capital called Puerto Ayora. Puerto Ayora is full of tourists and there is a lot of construction work going on. People are on avarage quite wealthy, but nevertheless hospitable. There is a really nice beach, called Tortuga Bay, about 3 kilometers from Puerto Ayora and I also went to las Grietas, which is a volcanic area where between two volcanic formations there is water (half of it is sea water and the rest is rain water), it’s amazing for snorkelling! I spent the second day in the highlands, I saw some craters and lots of wild giant turtles walking around the forests.

I spent the last days on the biggest (and the newest) island Isabela, where we had a 16 kilometers long hike to the second biggest crater of an active volcano Sierra Negra (with diameter of 10 kilometers) and volcano called Chico, which was active in 2005 and thus the whole area is coverd with ash and lava formations. Impressive!

We drove around the coast on a small boat in the afternoon, we saw the only tropical penguins in the World, iguana babies and sharks. We walked around the town, more like a village, in the evening. It was very different from Puerto Ayora, roads were made of sand, it was a lot quieter and the pace of life a lot slower.

The Galapagos islands is a unique place in the World! The islands could be called paradise islands, because it’s warm all year around, water is amazingly blue and the beaches are one of the most beautiful in the whole World. The animals are not afraid of people (at least on the islands where there are not a lot of tourists), sea lions crawl next to tourists who are sunbathing to warm themselves and swim around snorklers, wanting to play with them. People are very friendly and hospitable and food delicious. But let the pictures talk for themselves!

L.